IndieMuuSer
Kui ma väga ära väsin320kbit/s

Sõnad: Ants Lond

Kui ma väga ära väsin, ega jõua tõusta maast,
tõsta üles kohvitassi, millest jõudu juurde saaks.
Ulata siis mulle käsi, lase lendu sõna õrn -
isegi kui teised nõrgad, suureks abiks väike sõrm.

Kui ma väga ära väsin, ega jaksa astuda,
ära lase mõttekaalu vihti raskelt laskuda.
Lisa sinna oma sõna, lisa oma mõtte tuum –
kahel mõttel ühes sõnas suurem kaal ja sisu ruum.

Kui ma väga ära väsin, iga minut liialt pikk,
pane õlg mu õla vastu, tee veel hetkest igavik.
Käime mälestuste aasal mõne viivu üheskoos,
võtame sealt killu kaasa kauni mineviku loost.

Kui ma väga ära väsin, pilk ei püsi sirgelt reas,
vajub unustuste uttu sinu kuju teiste seas.
Siis mul pühi puru silmast, sära ehedalt mu ees,
ole lootus, usk ja valgus jälle minu südames..

Kui ma väga ära väsin, ööl ja päeval tuju hall,
suru huuled vastu huuli nagu noorelt kallimal.
Kui ma väga ära väsin, kepi samm on lühike,
jagame koos oma vaikust, sest ka vaikus ühine.

Kui ma väga ära väsin, soove varjutanud loor,
jagame veel viimast soojust eha kumas selles loos.
Elu meieta ei lõpe ega maailm otsa saa -
ikka kuskil hommik koidab, ikka kuskil särab maa.